

JuuniUdu akna ees on täna tahmakarva miskipärast ennast nägin väga harva Hilisõhtul linn on rõhuvhele ikka veel ikka-jälle yle hiilib sinu omast keel Jälle sina (& mu hullus) mulle kaissu poed Suveõhtu tänagi on lämmatavalt soe Lebad seal & sosistad & suitsetad mu tuba täis kuulsin kuidas miski vali meie aknast mööda käis Liiga noored nälgind libud kuhugi on teel Hilisõhtul linn on rõhuvhele ikka veel.Juuni


JuuliMa kaksi kõnnin kõlavail sammulJuuli
et linnas kõik ikka kuuleksid, et ma olen olemas & mina ta kõrval astumas, Piidlemas öist vaadet lahele, Kus kõik on viimseni tuttavlik & jõuame rannale, vahel on
tore ju armastust mängida hommikukiirtes on liival näha jäljed & ma olen veendunud, et tema on olemas


AugustSa olid kunagi rohkem minust, Või nii ma vähemalt nägin. Sind, otsekui aupaistes, puhas & pyha & unustan enda ses tunnetekees Aga enamgi, enamgi veel ma ei taha tagasi eelmist & mõistetamatutAugust
eelmist sumedat hingedeööd kuigi siis ma ei näinud,
aga ka nyyd pole hilja kui aastat see tornikell kõledalt lööb.


MustKõle. & pime. & ometi elus Ometigi olemas Ma ei tea, kas ma homme enam näen Kas homne on tulemas ka minu õuele Ma jälestanMust
kõike, mis minust on all, ehk kõik mis on räpane, hakkab enda eest seisma Seisab mu ette, tahtmata sund & sest puudujääv tyhine tõik on täita. Seisa mu ette, kaitsmata, kallis ma tahan näha nii Sind & Sus end & äkki kui ongi enam ei kunagi olema saa, sest mina ei luba Sa oled sitt, ma ei taha Su verd Ma ootan homset.
Pimedalt ekseldes, tulles
Õ
--
Previous PageNext Page